ÖKOLOOGILINE JA JÄTKUSUUTAV LAPSEpõlv (KOOS SIMON URBONI KOMMENTAARIGA)

%K am, Neljapäev

EKOLOGIŠKA IR TVARI VAIKYSTĖ (SU SIMONO URBONO KOMENTARU)

Koostanud Anelė Raudytė-Petrauskė

Metsapapa on nagu õnnepilet ökoloogilise elu loteriis. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi kuulnud tunde prügistamise, sorteerimise, vee või elektri säästmise kohta. Tundub, et kõike rääkis mulle iga puud paitav isa pilk. Samas on lõputult lugusid metsa elust ja vahel ka "pahadest" - kustunud tulekahjudest, risustatud puhkealadest, öö jooksul langetatud ja varastatud puudest.

Küsimusele, mis lapsevanemaid sageli vaevab: "Mida teha?" Mul on igav!" ühel päeval sain väga lihtsa vastuse – "Mine mööda tänavat ja korja prügi ära." Mõte tundus kuidagi piinlik, aga samas huvitav. Sõbranna haarates läksin jahile ja paar tundi hiljem näitasime juba isale oma saaki.

Kuidas aga huvitada ja harida lapsi kui maailmaarmastajaid, kui haridus pole sugugi metsamees või ökoloog, peas pole taimede ladinakeelseid nimetusi ja kontor pole paarituhande ruutmeetrine mets. kas? (Muide, "Proovi matkamütsi " külastades saate kohtuda ja tutvustada lastele tõelist metsameest, kes oma tööd jumaldab! )

Usun, et ökoloogiline ja jätkusuutlik lapsepõlv on tõesti võimalik igasugustes tingimustes ning meie tulevik on väga noorte, kuid juba teadlike inimeste kätes.

Mänguasjad. Väikeste suurim rikkus. Laste kasvades kasvab aga ka mänguasjade arv ning neil, mis on poolkatki, pole rattaid ega silmi. Bea Johnsoni raamatu "Prügivaba kodu " järgi tuleks esimestest päevadest peale pingutada, et plastmänguasjade armee koju ei pääseks. Valige puidust või muudest looduslikest materjalidest valmistatud. Ärge unustage, et üks kvaliteetne meelelahutaja on parem kui kümme ühepäevast meelelahutajat.

Tüdinud, kuid siiski ilusaid ja toimivaid mänguasju võiks laps heategevuseks valida ja teiste lastega jagada. Nii tekiks mitte ainult minimalistliku, vaid ka sotsiaalselt vastutustundliku ja jagada oskava inimese traditsioone.

Paljusid mänguasju on kodus lihtne valmistada. Vahel muutub ju lihtsast pappkastist Narnias palee, auto või riidekapp, uhkete siltidega kallid mänguasjad aga vaikselt nurgas nutavad.

Sügisel saavad mänguasjad kirjudest lehtedest, kastanitest või pihlakaokstest, millest saab kombineerida ka erakordse kauni pärja, millega maja kaunistada. Ükski ostetud kaunistus ei asenda koos vanematega nikerdatud kõrvitsat ning seiklusjuttude ja tegelaste loomine sellise laterna valguses ergutab iga lapse kujutlusvõimet.

Metsa! Külla või metsa saabudes võib igast päevast saada väike seiklus. Kas minna pähkleid, seeni või marju korjama? Kas proovite raamatu või rakenduse abil puid ja mardikaid tuvastada? Sügislehtede korjamine? Linnuvaatlus? Otsige üles mõni lähedalasuv talu ja minge tutvuma koduloomadega, millega nad tegelevad ja millega neid toidavad? Istutage ise juurviljad ja hoolitsege nende eest kogu suve (sobib ideaalselt ka rõdule!) ja nautige sügisel oma raske töö tõendeid? Sellised ja sarnased tegevused aitavad teil kõigi mugavuste mullist välja tulla ja kustutada küsimused, kas kartul poes kasvab.

Retseptid. Leedus mitte nii populaarne, kuid Atlandi ookeani taga filmides sageli nähtud, võib toidu eest tänamiseks laua taha istumisest saada suurepärane peretraditsioon. Lastele on oluline teada toidu tee viljast külmikuni. Samuti selle hind, mis tõenäoliselt takistab teil toidu raiskamist. Ilus Leedu komme maale kukkunud leiba suudelda kujundab austust igapäevase toidukorra vastu.

Kuigi poed on täis kõige erinevamaid kaugete maade tooteid, ei asenda isetehtud roogasid miski. Iganädalaseks traditsiooniks võib saada ka küpsiste või koogi küpsetamine, mis näitab, kui keeruline, kuid nauditav on tootmisprotsess ning kui rõõmustav on tulemus. Sellised küpsetised võivad saada ka jõulukingiks vanavanematele või teistele sugulastele.

Kui soovid õues isetehtud küpsetisi nautida, siis ära unusta seljakotti pista isiklikku korduvkasutatavat joogitopsi, mõnusat tassi kuuma šokolaadi jaoks , korduvkasutatavaid kotte ja tööriistu õues piknikuks. Need esemed aitavad teil tulevikus vältida ühekordselt kasutatavaid plastmassi ja kujundavad harjumuse neid alati endaga kaasas kanda. Mõnikord ei pea uus oma harjumusi muutma, sest ta ei tea isegi, et see võib teisiti olla!

Foto Caleb Oquendo, Pexels

Prügikast. Tegevused muutuvad harjumusteks kõige kergemini siis, kui neid esitatakse mängu kujul. Miks mitte lasta kogu perega prügijahile minna, võisteldes, kes suudab järjest huvitavamat prügi koguda? Ühine aeg, värske õhk ja lagedaks tehtud metsaala garanteerivad õnnehormoonide puhangu. Kahtlemata peaks koristuskampaania " Darom " kuuluma riiklike perepühade nimekirja. Need , kes soovivad kogu prügiteekonda lähedalt näha , võivad minna ka prügilasse ringkäigule .

Ja kogu kogutud aaretega saab juba marssida sorteerimiskonteinerite juurde ja vähehaaval õppida, mis värvi konteiner millise prügi hulka kuulub. Kodus aitavad värvilised karbid, mis kaotavad soovi kõik ühte ämbrisse visata.

Riided. Tundub, et maailmas on kaks gruppi inimesi – need, kes kardavad vanakraamipoode, ja need, kes armastavad sisseoste teha ja stiilipärleid leida. Tasuks minna pisematega, lasta neil valida mõni euro maksev vöö või sall ja nii eemaldada seda tüüpi poest kõik eelarvamused. Lapse hobi teismeliste katsetuste ajal vanakraamipoodides käia säästab palju raha!

Vanni meelelahutus. Vannituba on tavaliselt täis väikseid ja suuri pudeleid, mille tulemuseks on palju plastijäätmeid. Miks mitte hakata kasutama säästlikumaid tööriistu juba lapsepõlvest? Väikeste hammaste jaoks sobivad suurepäraselt bambusest harjad ning käsn või juuksehari võib sisaldada ka 0 plastikut. Vannilõbu võib tõesti muutuda jätkusuutlikumaks!

Mis meie maailmas toimub? Kõige keerulisemaid teemasid pole tõesti lihtne seletada. Mida tähendab globaalne soojenemine? Miks vanaema ütleb, et praegused talved on väga erinevad temaaegsetest? Miks peaksite säästma vett ja elektrit? Õnneks tuleb appi kirjandus. Luca Mercalli oma raamatus " Noh, kuumus! " otsib neile küsimustele vastuseid, kasutades värvilisi illustratsioone, et rääkida, mis meie planeediga toimub ja kuidas me saame seda aidata. Kõige tähtsam (!) on seda ja sarnast infot mitte dramaatiliselt esitada, mitte tekitada lapsele maailmalõpu õudusunenägusid, vaid sisendada optimismi oma kodude eest hoolitsemiseks.

Transport. Kõikide nende kohtade ja tegevuste juurde pääseb ühistranspordiga, jalgratastega, tõukeratastega või jalgsi. Auto on alati mugav, kuid mitte nii lõbus kui piletite ostmine, rongis istekoha leidmine või rattasõiduks pakkimine. Väikesed muutused viivad suurte seiklusteni.

Magustoiduks – nõuanded mitte õpikust, vaid tõelise isa Simon Urbonase käest , kuidas õpetada oma lastele jätkusuutlikkust ning armastust looduse ja maailma vastu.

Kuidas sa õpetad/õpetad lapsi prügistamata, sorteerima, ressursse säästma; bussijuhtimist jms harjutama?

Lastele on ilmselt parim eeskuju vanemate endi eeskuju, seega püüan siinkohal mitte alati maha kukkunud prügist mööda minna ja seda üles korjata. Mõnikord ma isegi väga ei taha, sest see tundub mõttetu, aga tean, et lapsed märkavad seda. Seega, näidates neile eeskuju, loote endale harjumuse. Oleme lasteaias käimisega nii harjunud, et otsime lihtsalt prügi ja toome selle prügikasti.

Säästmise osas on lastel hoiupõrsad, kuhu nad oma raha panevad. Oleme teinud hoiupõrsast, kuhu panin sama palju sente, kui kulub kogu päeva kraanist vett jooksmine ja tualetti tule põlema jätmine. See visuaalne näide võimaldab neil mõista, kui raske on sellist summat säästa ja kui kiiresti seda kulutada. See aitas neil palju, et ei unustanud kunagi elekter välja lülitada ja lisada nii palju vett, kui tegelikult vaja on.

Me ei sõida bussiga, sest elame kõigi vajalike rajatiste läheduses. Ajan peaaegu terve Vilniuse tõukerattaga, isegi mitte elektrilisega, nii et ka lastele meeldib selle sõidukiga reisida. Kõik meie lapsed kasutasid vankrit kuni kõndima õppimiseni, seega püüame võimalikult palju liikuda jalgadel, eriti meeldib mulle jalgsi reisida, nii et loodan, et see inspireerib ka minu lapsi.

Võib-olla märkasite, et erimeetodid aitavad?

Mis puutub meetoditesse, siis meil on kombeks käia metsas prügi korjamas. Laste jaoks on see nädalavahetuse töö, mille eest nad palka saavad. Arvan, et mõistes, kui raske on neid paar eurot teenida, saavad nad ise palju rohkem aru, et looduse risustamine on lihtsalt ebanormaalne. See toimib, kuigi alati tuleb sellest rääkida ja see teadlikkuse seeme pähe istutada. Pikaajaline ja vastutusrikas töö, kuid see on kindlasti seda väärt.

Kas lastes on raske tekitada huvi looduses viibimise vastu? Kas soovitaksite lastega mänge/tegevusi õues või kodus?

Kõigil lastel on looduses lõbus, nii et kui sellest saab tore traditsioon, siis ma arvan, et kõik lapsed valivad pigem looduse kui kodus viibimise. Püüame võimalikult palju väljas olla.

Tuleb lihtsalt koos lastega lapseks saada ja loodusest saab parim koht mängudeks, avastusteks ja loovuseks. Selles on kõik improvisatsioonideks ja oma mängude jaoks vajalik, nii et kõige tähtsam on lihtsalt olla, nautida ja mängida nende loodud mänge oma reeglitega. Lastele meeldib koguda ja otsida, seega on esmalt millegi leidmise mäng alati väga põnev ja huvitav. Võite luua legendi mõne looma või taime kohta ja proovida seda leida. Täpselt nagu sõnajalaõiega, otsivad seda ju täiskasvanudki. :) Lastega koos olles saab taevasse vaadata mitte ainult selleks, et aru saada, milline ilm on ja kas vihmavarju on vaja, vaid koos lastega saab vaadata taevasse, et pilvedest elevante otsida. Mäng, mis töötab ja arendab kujutlusvõimet tuhandeid aastaid. :)