-
Pood
- Kaubamärgid
- Ärikingitused
-
Meist
-
Vėsesni orai, trumpėjančios lietumi praskiestos dienos gausiai prisideda prie prastesnės nuotaikos. Todėl šiuo metu itin svarbu pasirūpinti savimi – ne tik fiziškai, bet ir emociškai. Dėl slogios rudenį užklumpančios nuotaikos ir kasdien patiriamo streso gali išaugti rizika susirgti, todėl laikas sau turėtų būti ne tik prabangus malonumas, bet tiesiog – būtinybė. Norėdamos padėti Jums jaustis geriau šiame įraše pateikiame mums žinomus natūralius būdus kaip praskaidrinti savo nuotaiką ir stiprinti imunitetą.
Tai vienas efektyviausių būdų atpalaiduoti kūną ir protą. Tačiau ne visada jam yra laiko ir resursų. Atraskite sausą masažą namuose naudojant mūsų jonizuojantį kūno šepetį, kuris skirtas fizinei ir dvasinei gerovei palaikyti. Šiuo šepečiu masažuojant kūną suaktyvėja fizinės ir emocinės energijos tėkmė ir sinergija, pagerėja savijauta, suaktyvėja kraujotaka, mažėja celiulitas, oda tampa švelni ir spindinti. Šepetys padeda pašalinti negyvas odos ląsteles, neutralizuoja neigiamus jonus, kurie gali kauptis dėl streso ar nuovargio. Įtraukite jį į savo kasdienę odos priežiūros rutiną ir patirsite tikrą SPA malonumą tiesiog savo vonioje! Vos trys minutės sauso masažo per dieną – viskas, ko Jums reikia norint suaktyvinti kraujotaką, atsipalaiduoti ir nurimti.
Meditacija ar tiesiog paprasti kvėpavimo pratimai gali būti galinga priemonė gerinant emocinę savijautą. Atliekant šiuos pratimus rekomenduojame išbandyti mūsų natūralius smilkalus – „Palo Santo”. Švelnaus, saldaus kvapo lazdelės renkamos Peru tik iš natūraliai nuvirtusių – jau nebegyvų medžių, kurių vietoje pasodinami nauji! Palo Santo medis per gyvenimo ciklą prisipildo stipriu poveikiu pasižyminčiais, harmonizuojančiais eteriniais aliejais, kurie švelniai atstato gerą psichologinę ir fizinę savijautą. Medituokite, naudodami šiuos smilkalus, ir atraskite vidinę pusiausvyrą. Uždegtą lazdelę palaikykite tiek, kiek trunka išsakyti savąją mantrą, pamedituoti, tris kartus giliai įkvėpti ir iškvėpti arba pagalvoti apie savo didžiausią norą. Tikima, kad ilgamečio medžio spinduliuojama energija turi galios apvalyti aplinką bei vidų ir prisidėti prie norų išsipildymo.
Karšta vonia su natūraliais eteriniais aliejais, tokiais kaip levanda ar eukaliptas, gali būti puikus būdas atpalaiduoti raumenis ir atgaivinti protą. Užsiimant namų SPA malonumais rekomenduojame atkreipti dėmesį į naudojamas priemones. Vonios kambarys dažnai yra vieta kur sukuriame didžiausią kiekį plastiko atliekų – to galima išvengti, renkantis tvarius, natūralius produktus. Pavyzdžiui, mūsų parduotuvėje rasite kietuosius šampūnus, kondicionierius, prausiklius kūnui ir veidui, konjac kempinėles – jie pakuojami be plastiko ir tarnauja ilgiau nei, pavyzdžiui, skysti produktai. Šios priemonės ne tik nepaliks atliekų, bet ir pasirūpins Jūsų oda ir plaukais 100% natūraliai.
Rudenį, kai nuotaika gali suprastėti dėl tamsesnių ir šaltesnių dienų, svarbu skatinti natūralų laimės hormonų, tokių kaip serotoninas ir dopaminas, išsiskyrimą. Štai keletas būdų, kaip tai padaryti:
Net ir mažos saulės dozės gali pagerinti nuotaiką. Stenkitės praleisti laiko lauke, kai tik įmanoma, ypač ryte. Saulės šviesa padeda organizmui gaminti serotoniną, kuris gerina nuotaiką.
Lengva fizinė veikla, pavyzdžiui, joga, pasivaikščiojimas ar paprasti tempimo pratimai, gali padėti išlaikyti kūną lankstų ir stiprų, net kai dienos darosi vis tamsesnės. Judesys skatina endorfinų – laimės hormonų išsiskyrimą, todėl po treniruotės jausitės energingesni ir geresnės nuotaikos.
Juokas ir socialiniai ryšiai yra natūralūs būdai skatinti dopamino išsiskyrimą. Bendraukite su artimaisiais, skirkite laiko draugams ar veikloms, kurios jums teikia džiaugsmą.
Jūsų savijauta taip pat priklauso nuo tinkamos mitybos. Maistas turi labai didelę reikšmę Jūsų organizmui, kad šis galėtų gaminti laimės hormonus. Pavyzdžiui produktai, turintys daug omega-3 riebalų rūgščių (pvz., žuvis, linų sėmenys), vitamino B (pvz., viso grūdo produktai, riešutai), ir tamsios lapinės daržovės padeda smegenims efektyviai gaminti serotoniną ir dopaminą.
Prastėjant orams svarbu nepamiršti savęs – rūpinatis savo kūnu, ir emocine sveikata. Leiskite sau atsipalaiduoti ir išnaudokite natūralius būdus, kurie padės sustiprinti sveikatą ir pagerins savijautą. Šį rudenį išbandykite bent vieną iš šių patarimų ir tikime, kad pasijusite geriau. Rūpinantis savimi skatiname nepamiršti ir gamtos – rinkitės natūralias priemones, kurios bus palankios ne tik Jums, bet ir mus supančiai aplinkai.
Ilmselt pole enam sfääri, millele poleks jätkusuutlikkuse mõistet külge pandud. Sõna "jätkusuutlik" kasutatakse tänapäeva kontekstis väga sageli, andes sellele erinevaid varjundeid. Meie mõistes on jätkusuutlikkus pikaajalise elustiili poole püüdlemine, kus ressursse kasutatakse nii, et need ei kaotaks oma kasulikkust tulevaste põlvede jaoks. See on igapäevane rutiin, mille käigus püüame vältida liigset tarbimist ja püüame inspireerida ümbritsevaid, jagame näpunäiteid, kuidas keskkonda mitte saastada, vaid kaitsta, kuidas luua tasakaal oma vajaduste ja planeedi ressursside vahel. Samuti on see stiimul valida meie ZERO WASTE (taaskasutatavad, jäätmevabad või taaskasutatavad, kompostitavad) tooted.
Kõik need terminid ja ambitsioonid võivad tunduda liiga valjud, keerulised ja kättesaamatud. Kõik on aga palju lihtsam, kui tundub. Kas olete kunagi kuulnud ütlust elevandi söömise kohta? Elevant on suur ja see võib tunduda võimatu. Kuid pärast väikest näksimist saab isegi sellest hiiglasest jagu. Muidugi on see metafoor – me kindlasti ei soovita elevante süüa. Aga ka säästva elustiiliga – kutsume Sind selleni rändama üks väike samm korraga. Näiteks võib teie leibkond olla esimene samm jätkusuutlikkuse suunas. Siin on mõned viisid, kuidas alustada teekonda elule, mis on teie ja keskkonna suhtes lahke.
Üks lihtsamaid samme vastutustundlikule tarbimisele üleminekuks on kodupuhastusvahendid. Looduslikud puhastusvahendid on tõhus alternatiiv traditsioonilistele keemiatoodetele, mis kahjustavad mitte ainult loodust, vaid ka teie tervist. Meie email poest leiad OCEAN SAVER tõhusad veeslahustuvad kapslid, mis erinevalt levinud kodukeemiatest on taimsed, mittetoksilised, ohutud nii sulle, keskkonnale kui ka loomadele. Need aitavad teil toime tulla erinevat tüüpi mustusega köögist vannitoani. Need kontsentreeritud puhastusvahendid aitavad vähendada plastijäätmeid, kuna neid toodetakse ilma ühekordselt kasutatavate plastpakenditeta.
ZERO WASTE üks peamisi põhimõtteid on asendada ühekordsed tooted korduvkasutatavatega. Näiteks meie mesilasvaha lehed on suurepärane asendus plastikust toidukilele, mis ei ole sorteeritav. Selline kile, mida kasutatakse tavaliselt üks kord, satub prügilatesse, metsa või veekogudesse, kus eraldab mürgiseid aineid ja kahjustab ökosüsteeme sadade aastate jooksul. Hiljutised uuringud näitavad, et toiduga kokku puutudes võib see vabastada ka toksiine, mis meie kehasse sattudes võivad pikas perspektiivis meie tervist kahjustada. Asendage ühekordne plastkile mesilasvaha lehtedega ! Need on looduslikud, vastupidavad ja kergesti pestavad, nii et saate neid mitu korda kasutada. See on suurepärane lahendus köögis tekkivate plastijäätmete vähendamiseks.
Jätkusuutlikkuse poole püüdlemine ei pea piirduma kodukoristuse või köögiga – võid selle integreerida ka oma kehahooldusrutiini, näiteks kasutades tahket kosmeetikat. ELIAH SAHIL tahked šampoonid ja palsamid on sertifitseeritud, orgaanilised, valmistatud kvaliteetsetest taime-, lille- ja mineraalessentsidest. Cruelty-free tooted on vegan ja ei ole testitud loomade peal. 100% looduslik koostis, koostisained on saadud mahetaludes kasvatatud toorainest ning pulbriline vorm tagab pikema säilivusaja. Need tooted on pakendatud ilma plastikuta klaasist, taaskasutatavasse või korduvkasutatavasse pakendisse. Brändi loojad on pühendunud loodusele ja kõigele planeedi elusolendile, mistõttu iga tootesarja toode toetab jätkusuutlikke ja sotsiaalseid projekte üle maailma.
Igapäevane ostlemine on üks suurimaid valdkondi, kus plastikasutust saab vähendada. Korduvkasutatavad kotid nii ostude kui ka puu- ja juurviljade jaoks on ideaalne lahendus ühekordsete kilekottide vältimiseks. Neid on lihtne pesta ja need võivad kesta palju aastaid, vähendades oluliselt igapäevaseid plastijäätmeid.
Teekond säästva eluviisi poole algab väikestest sammudest. Seega kutsume teid alustama meie e-kirjadega. kauplus, kust leiate ainult hoolikalt valitud, meie enda testitud tooteid, mis on loodud aitama minimeerida plastijäätmeid, inspireerivad teid valima keskkonnasõbralikke alternatiive, taaskasutama ja taaskasutama. Valides meie tooteid, aitad kaasa negatiivse keskkonnamõju vähendamisele, ressursside säästmisele ja pikaajaliste mõtestatud muudatuste tegemisele oma elus. Usume, et iga suur muudatus saab alguse ühest väikesest valikust, et midagi muuta. Rakenda oma leibkonnas vähemalt ühte ülaltoodud punktidest ja juba saavutad suure muutuse kogu meie planeedi mastaabis.
Joninės, arba dar kitaip vadinamos Rasos arba Kupolės – trumpiausia, bet turbūt paslaptingiausia metų naktis, suburianti naktinėjimui prie laužų su dainomis ir užburianti mitu apie miške pasislėpusį paparčio žiedą. Tai laikas, kai turime ypatingą galimybę susilieti su gamta. Tad išnaudokime šią šventę atrasti ar sutvirtinti esamą ryšį su mūsų kūrėja. Ne tik pasimėgaukime gamtos siūlomais malonumais, bet ir būkime dėkingi bei gerbkime jos neatlygintinai siūlomą prieglobstį. Artėjančių Joninių proga dalinamės keliais patarimais, kaip trumpiausią metų naktį paminėti palankiai aplinkai.
Susiplanuokite savo Joninių meniu, kad sumažintumėte maisto švaistymą. Sudarykite visų Jums reikalingų ingredientų ir daiktų sąrašą ir įsitikinkite, kad jie yra natūralūs, vietiniai, daugkartinio naudojimo arba iš perdirbamų medžiagų. Taip išvengsite paskutinės minutės vienkartinio plastiko pirkimo.
Pirkti parduotuvėje pagamintus sumuštinius ir užkandžius gali atrodyti lengviau ir patogiau, tačiau tai daro didelį poveikį tiek atliekų, tiek išlaidų atžvilgiu. Dėl šių iš anksto paruoštų užkandžių susidaro daug nereikalingų popieriaus ir plastiko atliekų, be to, jie paprastai yra brangesni. Tad iškylai rekomenduojame susikurti savo namų restorano valgiaraštį, kurį pasigaminsite patys. Taip ne tik sumažinsite atliekų kiekį, bet ir sutaupysite.
Planuojamų gaminti receptų sąrašą rekomenduojame praturtinti keliais naujais vegetariškais ar veganiškais mėsą pakeičiančiais patiekalais ar užkandžiais. Pavyzdžiui – pasigaminkite gardžių avinžirnių paplotėlių, kurie gali būti naudojami kaip užkandis, pagardinus Jūsų mėgstamu padažu, taip pat tiks ir į vegetarišką burgerį.
Sutrinkite konservuotus avinžirnius. Susmulkintas daržoves pakepkite su pasirinktu aliejumi. Daržoves sumaišykite su avinžirniais, miltais, žolelėmis ir prieskoniais. Suformuokite paplotėlius ir palikite šaldytuve iki šventės. Kepkite ant grilio, kol gražiai apskrus, apie 10 min. Šie sotūs ir skanūs paplotėliai tiks kaip užkandis arba tiesiai į Jūsų mėgstamos sudėties burgerį. Jie ne tik pamalonins gomurį, bet ir suteiks reikiamų baltymų bei padės sumažinti Jūsų anglies pėdsaką. Be to, tokie patiekalai kaip šis yra lengvesni ir sveikesni, tad Jūs ir Jūsų svečiai jausitės geriau tiek per šventę, tiek po jos.
Dažnai nežinome, kokį poveikį aplinkai gali turėti maisto tiekimo grandinė. Daugelis prekybos centrų produkciją tiekia iš kitų šalių, dėl ko anglies pėdsakas tik auga. Maistas, kuris apkeliavo visą pasaulį, kad patektų ant mūsų stalo, neigiamai veikia aplinką. Dėl to, jei įmanoma, pirkite vietinės kilmės ir ekologiškus ingredientus. Planuodami šventinę iškylą su draugais, užsukite į vietinį ūkininkų turgų ir iš anksto apsirūpinkite mėgstamais sezoniniais vaisiais ir daržovėmis. Rinkitės gaminius su minimalia pakuote arba supakuotus į perdirbamas medžiagas. Taip sumažinsite savo pačių anglies pėdsaką! Pirkite net ir netobulus produktus – jų skonis ir maistinė vertė yra vienodi, tačiau dėl keistos išvaizdos jie dažniausiai lieka parduotuvėse sugesti.
Kasmet išmetama milijardai vienkartinių indų ir įrankių, plastikinių vandens butelių ir servetėlių, kuriems natūraliai suirti gali prireikti šimtmečių. Tokios atliekos dažnai patenka į mūsų parkus, miškus, upes, o vėliau į jūrą. Šie plastikai yra labai kenksmingi laukinei gamtai ir ją supančiai aplinkai. Siekiant to išvengti, investuokite į daugkartinio naudojimo reikmenis, kuriuos galėsite naudoti vėl ir vėl. Taip ne tik ilgainiui sutaupysite pinigų, bet ir sumažinsite atliekų kiekį. Pateikiame mūsų mėgstamiausių daugkartinio naudojimo pagalbininkų, pakuojamų į natūraliai suyrančias ar perdirbamas medžiagas, sąrašą, kuris padės lengviau pasiruošti tvariam Joninių ar kitam vasaros piknikui be kaltės jausmo:
Plastikinės plėvelės panaudotos kartą atsiduria sąvartynuose, kur irdamos šimtmečius skleidžia nuodingas medžiagas ir kenkia ekosistemoms. Vietoj plastikinės – rinkitės iš natūralaus bičių vaško ir medvilnės pagamintas drobeles. Tiks sumuštiniams, sūriui, duonai, žolelių, daržovių, vaisių pakavimui. Po pikniko užteks nuplauti šaltu vandeniu, išdžiūvusią galėsite naudoti vėl ir vėl!
Tik dalis iš 790 milijonų Lietuvoje per metus suvartojamų plastikinių maišelių atsiduria perdirbimo punktuose. Kiti užteršia aplinką. Vietoj jų rinkitės ekologiškos medvilnės maišelius – pikniko vaisiams ir daržovėms. Permatomus – įvairiems biriems maisto produktams. Silikoniniai – pasitarnaus ne tik iškylos maistui, bet ir skysčiams, nes yra sandarūs ir atsparūs karščiui!
Nors vienkartinį puodelį ar plastikinį vandens butelį naudojame vos akimirką – jiems suirti gali prireikti kelių šimtų metų. Vietoj jų turėkite savo asmeninį daugkartinio naudojimo puodelį ir gertuvę! Pagaminti iš tvarios alternatyvos – nerūdijančio plieno, kurį lengva plauti, nesugeria skonių ir kvapų. Puodelis – iki 6 valandų išlaiko karštį, o šaltį net iki 12 val. Gertuvė – iki 12 val. gėrimus išlaikys karštus, o šaltais mėgausitės dar ilgiau – net iki 24 val. Abu su 100% nepralaidžiais dangteliais.
Manoma, kad iki 2050 m. pasaulio vandenynuose bus daugiau plastiko nei žuvų. Viena iš priežasčių – vienkartiniai plastikiniai šiaudeliai – jų negalima perdirbti, jie nėra biologiškai skaidomi. Pakeiskite juos bambukiniais, kurie 100 % suyrantys arba ilgaamžiais metaliniais šiaudeliais iš nerūdijančio plieno. Puikiai tiks šaltiems ir karštiems gėrimams.
Tai puiki alternatyva servetėlėms, kuriose gausu mikroplastiko, arba popieriniams rankšluosčiams, kurie nėra perdirbami. Biologiškai suyrančių, kompostuojamų šluosčių rinkinį sudaro 4 didelės šluostės. Pagamintos iš atsinaujinančių medžiagų. Šios labai gerai sugeriančios, patvarios, daugkartinės šluostės ant Jūsų pikniko pledo atrodys kur kas gražiau nei popierinis rankšluostis!
Pasitikslinkite, ką jau turite spintelėse ir šaldytuve. Sudarykite sąrašą, remdamiesi planuojamo gaminti meniu ingredientais ir valgysiančių žmonių kiekiu. Apgalvokite kelis įsigyti planuojamo produkto panaudojimo būdus, kad sumažintumėte išmetimo galimybę. Į parduotuvę eikite pavalgę ir tik su prekių sąrašu – tai padės sumažinti impulsyvų pirkimą. Pirkdami skanėstus ar bakalėjos prekes, naudokite daugkartinius maišelius.
Laikykitės auksinės taisyklės – palikite vietą gražesnę, nei radote. Nepalikite po savęs atliekų, o jei radote ten jau paliktų šiukšlių – surinkite jas. Tikriausiai Joninės neįmanomos be laužo, tačiau galbūt jį galima kurti mažesnį? Džiaukitės ugnimi tik tam skirtoje vietoje, naudodami vietinės kilmės neapdorotą medieną. Nedeginkite plastiko ar kitų kenksmingų medžiagų. Visada šalia turėkite kibirą vandens arba gesintuvą, kad išvengtumėte laukinių gaisrų. Joninės dažnai apima veiklą prie ežerų ir upių, neužterškite jų šiukšlėmis ar higienos priemonėmis. Tausokite aplink gyvuojančius augalus – galbūt Joninių vainiko užteks vieno bendro visiems, ar gal jį pakeistų iš kelių gėlių ir smilgų sukurta minimali puokštelė?
Mums labai pasisekė, kad esame apsupti nuostabios žalios erdvės ir gyvybingų ežerų bei upių, puikiai tinkančių mūsų piknikams. Parodykime savo pagarbą šioms lauko erdvėms ir išsaugokime jų grožį ateities kartoms. Siunčiame šiltus linkėjimus visiems Lietuvos Jonams ir Janinoms ir tikimės, kad šie patarimai tik praturtins Jūsų šventę. Pasidalinkite šiuo įrašu su tais, kurie švęs drauge, ir tegul naktis būna ne tik pilna džiaugsmo ir nepamirštamų įspūdžių, bet ir pagarbos aplinkai.
Meil kõigil on võimalus maailma muuta, alustades iseendast. Seetõttu on meie käesolev postitus pühendatud rääkima sellest, kuidas väikesed igapäevased otsused võivad avaldada suurt mõju mitte ainult meie keskkonnale, vaid ka iseenda tervisele ja heaolule. Jätkusuutlikest valikutest rääkides keskendume keskkonnale, kuid see elustiil avaldab tohutut mõju ennekõike meile endile. Teadlikud valikud nagu plastist loobumine, jäätmekoguste vähendamine, rohkemate taimsete kohalike toodete söömine, taaskasutamine ja korduvkasutatavate esemete valimine – kõik need mõjuvad positiivselt nii meie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Seega vaatame lähemalt, kuidas jätkusuutlikud igapäevased valikud meile endile kasu toovad ja ammutame inspiratsiooni maailma muutmiseks, alustades iseendast.
Selline lähenemine elule hõlmab paljusid tervist parandavaid harjumusi, millel võib olla meie füüsilisele kehale pikaajaline mõju. Üks olulisemaid aspekte on regulaarne füüsiline aktiivsus. Näiteks aktiivne elustiil, keskkonnasõbralike sõidukite kasutamine või jalgsi reisimine mitte ainult ei vähenda süsihappegaasi eraldumist keskkonda, vaid aitab tugevdada lihaseid, südame-veresoonkonda, parandab und ja üldist füüsilist vormi.
Taimne toitumine, milles on esikohal hooajalised saadused ja kohalik toit, ei aita kaasa mitte ainult väiksemale ökoloogilisele jalajäljele, vaid aitab saavutada ka isiklikke terviseeesmärke, kuna toitaineterikas mahetoit annab kehale energiat ja tugevdab immuunsüsteemi.
Valides tooteid, mis on keskkonnasõbralikud, hoolitsed ka oma tervise eest. Näiteks kasutades looduslikest materjalidest valmistatud tahket kosmeetikat väldid sa keskkonnasaastet ja tagad ka selle, et sinu kehasse ei satuks kemikaale. Terasest veepudelitest vett juues vähendad plastiku sattumist keskkonda ja väldid selle sattumist vette.
Lisaks hõlmab säästev eluviis tavaliselt ka sellistest kahjulikest harjumustest loobumist nagu suitsetamine või liigne alkoholitarbimine. Ja see aitab tõepoolest kaasa keha kaitsmisele erinevate haiguste eest ja pikaajalise heaolu säilitamisele.
Sama oluline on mõista, kuidas säästev eluviis mõjutab meie vaimset tervist. Tarbimiskultuur tekitab sageli palju ärevust, paneb end teistega võrdlema ja loob stressi. Teadlikud tarbimisotsused aitavad seda vältida. Säästva eluviisi filosoofial ei ole mitte ainult positiivne mõju füüsilisele tervisele, vaid sellel on oluline mõju ka vaimsele tervisele, kuna need kaks elementi on omavahel lahutamatult seotud. Jalgsi või rattaga reisides, tervislikult toitudes ja teadlikult oma elukeskkonda valides aitame kaasa ka oma vaimsele tervisele.
Füüsiline aktiivsus ei stimuleeri ju mitte ainult endorfiinide (õnnehormoonide) vabanemist, vaid aitab ka stressi maandada ja depressiooni sümptomitest üle saada. Regulaarne treenimine võib parandada und, mis on heaolu oluline komponent.
Dieedil võib olla ka suur mõju meeleolule. Rasva- ja suhkrurikkad toidud võivad põhjustada meeleolumuutusi ja energia kõikumist. Ja meie koduriigis kasvatatud tasakaalustatud, vitamiinide ja mineraalide rikas toit aitab säilitada stabiilset emotsionaalset seisundit.
Looduses aja veetmine mitte ainult ei vähendada stressi, vaid õpetab meid kuulama iseennast, avastama ja ravima vigastusi. Värskes õhus viibimine soodustab ka loovust ja parandab keskendumisvõimet. Ja lihtsad säästvad elustiiliharjumused, nagu jäätmete sorteerimine või taaskasutamine, teadlik veekasutus ja energia kokkuhoid, võivad aidata luua harmoonilist sisemist rahu soodustavat keskkonda.
Teadlik tarbimine, mis on seotud keskkonnasõbralike toodete valikuga, toob kasu mitte ainult meie planeedile, vaid ka meie sisemisele vaimsele seisundile. Teadmine, et sinu igapäevane rutiin ei kahjusta keskkonda, pakub rahuldust ja inspireerib. Meie jätkusuutliku kogukonna osana võid kogeda tugevat emotsionaalset sidet, tundes, et aitad kaasa turvalise ja jätkusuutliku tuleviku loomise suuremale eesmärgile.
Olgu selleks sinu esimene bambusest hambahari, üks merre visatud plastikkõrs vähem või esimest korda autosõidu asemel tööle kõndimine, olles osa meie kogukonnast ja astudes iga päev väikeste sammudega jätkusuutlikuma elu suunas hoolitsed nii iseenda kui ka keskkonna eest.
Plasti lagunemine võib kesta 20 kuni 500 aastat. Seitsmest plastiliigist võetakse ringlusse vaid kaks ja sedagi vaid paar korda, mitte lõpmatult. Siiski jääb plastik 21. sajandi oluliseks materjaliks. Seetõttu on plastik ka kõige levinum keskkonnaprügi, mida leidub veekogudes, pinnases, õhus ja isegi meie kehades. Plastik võib olla igasuguse kuju ja suurusega, kuid alla viie millimeetri pikkuseid (umbes seesamiseemne suurusi) osakesi nimetatakse mikroplastideks.
Mikroplast satub keskkonda erinevatest allikatest, näiteks sorteerimata või lihtsalt keskkonda visatud plastijäätmete lagunemisel järjest väiksemateks osakesteks. Üks mikroplasti tüüp on mikrohelmed, mis on väga väikesed polüetüleenplasti tükid, mida kasutatakse tervise- ja ilutoodetes (näo- ja kehakoorijates) koorijatena. Need helmed on nii väikesed, et läbivad puhastusjaamade filtreid ja satuvad veekogudesse, kus neil on negatiivne mõju keskkonnale. Mis veelgi hullem, vees võib mikroplast koguda saasteaineid ja toksiine, nagu vask, plii ja elavhõbe.
Tänapäeval, kui mikroplast on kõikjal, ei riski me mitte ainult selle sisse hingamisega või joogivee kaudu tarbimisega, vaid me ka sööme seda sageli. Allpool jagame seitset ebatavalist kohta, kust on leitud mikroplasti.
Kuna ookeanis on nii palju plasti, pole ilmselt üllatav, et seda leidub ka lauasoolas. 2017 aasta uuringus leiti, et vähemalt 14 meresoola marki, mis pärinesid kuuest erinevast riigist, on saastunud. Mikroplasti on leitud selliste riikide tootjate sooladest nagu Austraalia, Prantsusmaa, Jaapan, Uus-Meremaa ja Portugal.
Suurema osa ookeanis leiduvast mikroplastist neelavad kalad kogemata alla, pidades seda toiduks. Nad tarbivad seda ka plastiga reostunud toiduallikatega. Asja teeb hullemaks see, et mikroplasti imenduvad veekogudes toksiinid nagu vask, plii ja elavhõbe.
Kalad pole ainsad veeloomad, kes mikroplasti neelavad. 2016. aasta augustis Kanadas läbiviidud uuringus leiti mikroplasti nii looduslikest kui ka kasvanduses kasvatatud manilakarpidest. Uuring näitas, et 90% plastist moodustasid peenkiud, mis eralduvad riiete pesemisel.
Mikroskoopilisi plastikiude leidub kraanivees üle maailma. 2017. aasta Orb Media uuringu kohaselt saastavad need enam kui 80% maailma joogiveest.
Seda leidub isegi supermarketites müüdavas filtreeritud mineraalvees. Enam kui 250 pudelivee tootjate toodete testimisel leiti, et 93% neist sisaldab mikroplasti.
2014. aastal õllemaal Saksamaal läbi viidud uuringus testiti mikroplasti osas 24 õllebrändi. Kõik need õlletootjad andsid plastiku osas positiivse tulemuse, kuigi saastumise ulatus oli erinev. Ka Minnesota ülikooli teadlased testisid õlut õlletehastes, mis saavad vett suurte järvede veepuhastusjaamadest. Enamik sisaldas umbes nelja mikroplastiosakest liitri õlle kohta, kuid üks õlu sisaldas lausa 14 osakest liitri kohta.
Taani uuringus vaadeldi 19 mesilastaru ja nende ümbrust Kopenhaagenis. Mikroplasti leiti nii linnast korjatud meest kui ka maapiirkondade meest. Pole teada, kas mesilased kogusid mikroplastiosakesi lennu ajal või said selle kogutud õietolmust. Igal juhul avastati, et mesi on mikroplastiga saastunud.
Hendersoni saar kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on asustamata. Sellegipoolest on eksperdid leidnud, et saarel on üle 37 miljoni plastprügi. Krabid kasutavad osa sellest plastiprügist karpide asemel oma uute kodudena.
Nagu teada saime, leidub mikroplasti vees, toidus, isegi õlles. Seetõttu pole ilmselt üllatav, et seda leidub ka inimorganismis. 2014 aasta uuring näitas, et kui me sööksime karpe iga päev, võiksime igal aastal alla neelata kuni 11 000 osakest mikroplasti. Mikroplastiga saastunud vett juues või kala, mett ja muid tooteid süües satub plast seedekulglasse, kus see võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme. Kuid kõige hullem on see, et mikroplasti tekitatud kahjud ei lõpe kunagi, sest see ei seedu meie kehas täielikult, mistõttu jõuab see lõpuks tagasi reoveepuhastitesse, kus see võib uuesti keskkonda sattuda.
Et vähendada kokkupuudet selle salakavala saasteainega ja säilitada oma keskkonda tulevaste põlvkondade jaoks, peame selle igal sammul oma igapäevaelust likvideerima, sest uuringud näitavad, et vastasel juhul jääb see meid eluks ajaks kummitama. Kaitskem õhku, maad, vett ja iseennast selle kohutava saasteaine eest, sorteerides plastprügi ning tehes tarbimisvalikuid, mis ei jäta tulevikus kohta plastesemetele ja -pakenditele.
Oleme koostanud tähendusrikaste kingituste nimekirja, et suurteks pühadeks valmistumine oleks lihtne ja stressivaba. Selleks, et sa ei peaks ohevrdama lähedastega veedetud aega kingituste valimisele, oleme välja toonud tooted, mida oleme ise testinud ja mis meie klientidele enim meeldivad. Siit leiad kvaliteetseid, taaskasutatavaid ja keskkonnasõbralikke looduslikest materjalidest koosnevaid ja neisse pakendatud tooteid, mis mitte ainult ei rõõmusta Sinu lähedasi, vaid aitavad kaasa tervislikule, säästvale ja keskkonnasõbralikule eluviisile. Seega loe edasi ja avasta põhjused, miks need kingitused on tõeliselt erilised!
See on valmistatud ainult kontsentreeritud aktiivkomponentidest. 1 tahke (90 g) šampoon = 3 pudelit tavalist (250ml) plastpudelitesse pakendatud šampooni, mis koosneb kuni 80% veest. Tahke kosmeetika looduslik valem hoolitseb juuste ja naha eest ilma traditsioonilistes toodetes sageli leiduvate karmide kemikaalideta. Need on julmusevabad ilutooted – ükski loomake ei saanud selle tähendusrikka kingituse tootmisel viga! Neid tahkeid šampoone, palsameid ja dušigeele ei testita loomade peal ning need ei sisalda loomseid koostisosi. Pakendatud 100% taaskasutatavatesse, komposteeritavatesse paberkarpidesse, vältides seeläbi tervisele kahjulikke BPA plastpakendeid. Tugeva konsistentsi tõttu on tahket kosmeetikat mugav reisile kaasa võtta, sest lekkivate pudelite pärast ei ole vaja muretseda.
Pehmed, magusalõhnalised Palo Santo pulgad korjatakse Peruus ainult looduslikult langenud puudelt ja nende asemele istutatakse uued! Palo Santo puu täitub oma elutsükli jooksul võimsate harmoniseerivate eeterlike õlidega, mis taastavad leebelt psühholoogilist ja füüsilist heaolu. Asendamatu igapäevaseks rituaaliks, mille keskmes on hubasus, aeg iseendale ja harmoonia. Kingitust tehes jaga kindlasti, kuidas seda ainulaadset viirukit kasutada – viirukipulk tuleb hoida süüdatuna nii kaua kui kulub, et öelda oma mantrat, mediteerida, hingata kolm korda sügavalt sisse ja välja või mõelda oma suurimale soovile. Arvatakse, et pikaealisest puust kiirgav energia puhastab meie energeetilist keskkonda ning omab soovide täitumisele kaasaaitavat jõudu.
Eliah Sahil on sertifitseeritud orgaanilise kosmeetika bränd, mille peamine inspiratsioon pärineb loodusest. Kvaliteetsetest taime-, lille- ja mineraalessentsidest valmistatud õlid on nahale ja juustele õrnad ning keskkonnasõbralikud. Ja mis veelgi olulisem, need tooted on julmusevabad – need on vegan ja neid pole loomade peal testitud. 100% looduslik koostis – mahefarmidest kogutud koostisosadest. Pakitud plastivabalt klaaspakendisse – pakend on taaskasutatav või korduvkasutatav. Ja ka Eliah Sahili loojad on pühendunud loodusele ja kõigile planeedi elusolenditele, nii et iga tootesarja toode toetab jätkusuutlikke ja sotsiaalseid projekte üle maailma. Näiteks panustab bränd Blühende Wieseni (Õitsevad niidud) projekti, mis propageerib mesindust ja maastiku haljastamist metsmesilaste säilitamiseks.
Taastav näoseerum on valmistatud kvaliteetsest aloe verast ja on väga mitmekülgne nahahooldustoode. Ülimalt niisutavad ja rahustavad omadused sobivad kõikidele nahatüüpidele, olgu selleks päikese- või tuulekuiv, tundlik või ärrituv nahk. Suur orgaanilise aaloemahla osakaal seerumis muudab konsistentsi vedelamaks kui tavageelid ja tagab seega parema doseerimise ja toitainete kiirema omastamise. Seerum sobib suurepäraselt ka habemeajamisjärgseks nahahoolduseks. Seerumi pakend on plastivaba. See on pakendatud korgist dosaatori ja alumiiniumist korgiga klaaspudelisse, mida saab sorteerida või taaskasutada.
Kvaliteetsest roostevabast terasest valmistatud ja vastupidavad – tervislikum alternatiiv plastikust joogipudelitele. Erinevad disainid, mahuga 500 ml kuni 1,5 l, käepidemega või ilma. Need stiilsed Qwetchi pudelid on kahekordse seinaga ja vaakumisolatsiooniga, et hoida jooke kuumana kuni 12 tundi ja külmana 24 tundi. Valides Qwetchi, julgustad sõpru ja perekonda ühinema võitlusega ühekordselt kasutatava plasti vastu ja vähendad keskkonda paisatava plasti kogust.
Qwetchi korduvkasutatav termos lemmikkohvi, taimetee, toitva smuuti või isegi lõunani soojana püsiva supi jaoks. Isoleeritud, lekkekindel ja üliergonoomiline kaas avaneb vaid ühe klõpsuga! Topsiseinte topeltkiht hoiab joogid kuumana kuni 6 tundi ja külmana 12 tundi. Ja 100% tihe kaas tagab, et jook ei leki tööle, kooli, jalutuskäigule või mujale sõites!
Smellslikespells looduslikust sojavahast, käsitööna valminud küünlad on loodud iidsete tavade ja traditsioonide põhjal. Igal koostisosal on oma maagiline eesmärk. Lõhna põhinoodid loovad üksteist täiendades kõrgparfümeeriale omase lõhnapüramiidi, kus iga aroom leiab oma niši ja sulandub harmooniliselt teistega. Looduslik sojavaha ei eralda põlemisel kõrvalisi mürgiseid keemilisi ühendeid, ei jäta plekke ja seda on lihtne pindadelt puhastada. Põleb madalamal temperatuuril kui parafiin, mistõttu küünla aroom levib aeglamisi ega muutu. Taht on puidust ja tekitab põlemisel mõnusat särisemise häält ning anum on valmistatud kasutatud klaaspudelitest. Põlemisaeg on umbes kolm korda pikem kui tavalistel küünaldel – umbes 50 tundi. Iga küünal valatakse eraldi ja käsitsi. Seega on iga küünal ainulaadne ja selle kaal ja põlemisaeg võivad veidi erineda.
Kingi see massaažihari endale või rõõmusta sellega oma lähedasi! See ainulaadne hari on ideaalne jätkusuutlik kingitus neile, kes hoolivad tervisest ja harmooniast. See mitte ainult ei aita hoolitseda naha eest, vaid loob ka rituaali, mis äratab keha ja turgutab hinge. Vaid kolm minutit kuivmassaaži päevas aitab lõõgastuda, rahuneda, aktiveerib füüsilist ja emotsionaalset energiat, parandab vereringet ja vähendab tselluliiti. Hari on valmistatud kvaliteetsest pöögipuidust, pronksharjastest, naturaalsest hobusekarva kiust ja on ergonoomilise käepidemega.
Loodud kestma kogu elu! Üks inimene kasutab aastas keskmiselt 24 ühekordset raseerijat või vahetatavat plastpead. Plastmassist raseerijaid ei saa taaskasutada, need satuvad prügimäele, saastavad loodust ja võivad linde ja teisi loomi surmavalt vigastada. Seetõttu soovitame ohutute ja kvaliteetsete raseerimistulemuste saavutamiseks kõrgeima kvaliteediga metallist valmistatud korduvkasutatavaid raseerijaid. Meie vastupidavad ja stiilsed raseerijad sobivad nii meestele kui naistele. Lisaks metallpardlitele pakume ka tahkeid raseerimisseepe, mis oma kvaliteetse koostise tõttu vahutavad rikkalikult, pehmendavad karvu ja toidavad nahka. Leiad meie valikust ka looduslikest materjalidest habemeajamispintsleid.
Mõtestatud kingitus võib olla esimene samm kellegi elus jätkusuutlikuma elustiili poole. Kui aga ikkagi on raske valida, siis annab kinkekaart Sinu kallimale valikuvabaduse ning see jõuab hetkega e-mailile!
Hingedepäeval on traditsiooniks külastada haudu ja neid hooldada ning lillede ja küünaldega kaunistada. See on rahu ja mõtiskluse aeg, millega soovime väljendada igatsust ja austust lahkunute vastu. Nende päevade pühadust riivab aga plastikust lilledest, pärgadest ja küünlatopsidest tekkiv risu, mis ujutab üle konteinerid ja prügilad, kuhu need jäävad sadadeks aastateks meie tervist ja loodust negatiivselt mõjutama.
Varem ei mõõdetud austust lähedaste vastu lilledes ja küünaldes. Vana-Leedus jälgiti Vēlinii traditsioone, mis on äärmiselt jätkusuutlikud ning säilitasid sideme inimese ja looduse vahel. Etnoloog A. Vaicekauskase sõnul oli neis traditsioonides palju inimlikkust ja soojust. Usuti, et surnutega saab otse suhelda, elavad saavad nendega kohtuda ja nendega rääkida. Haudadele oli kombeks küünalde asemel süüa tuua. Neid kaunistati looduslike lillepeenarde ja okaspuuokstega ning nende ümber istutati puid. Etnoloogide hinnangul olid vanad Leedu kombed jäätmevabad, kõik oli looduslikust materjalist ja ei reostanud keskkonda. Küünalde põletamise traditsioon algas alles pärast sõda.
Julgustame oma lahkunud lähedasi sel aastal mälestama siiramal moel, kui kaubanduskeskuse plastlilledega. Nii väljendad samal ajal austust keskkonna vastu, milles nad kunagi elasid. Selleks, et inspireerida sind otsima jätkusuutlikumaid alternatiive, jagame allpool mõningaid näpunäiteid.
Kõige tähtsam on lahkunud lähedasi meeles pidada, lihtsalt olla nendega mõtetes, mitte tingimata surnuaial. Võid lihtsalt kodus küünla süüdata ja võtta aega mõtisklusteks ja mälestusteks. Kui otsustad sõita hauale, peatu enne kohalikul turul ja püüa leida hooajalilli või korja neid haua kaunistamiseks loodusest ise.
Paki kõik, mida soovid surnuaiale tuua korduvkasutatavatesse kottidesse või korvidesse. Võta vesi kaasa korduvkasutatavas mahutis, et vältida plastpudeleid. Võta kaasa kotid lehtede ja prügi jaoks.
Reisige koos (pere või sõpradega), ühes või mitmes autos, mitte vaid säästlikkuse eesmärgil vaid ka ühiselt aja veetmiseks. Veelgi parem, kui võimalik, kõndige või sõitke jalgrattaga.
Parim kingitus, mida saad oma kallitele lähedastele teha, on kingitus, mille valmistad ise.
Tee ise looduslik pärg – kogu jalutuskäigul leht- ja okaspuuoksi. Valmista männiokstest, lehtedest, männikäbidest, kastanitest ja tammetõrudest looduslik pärg. Investeeri lihtsalt veidi aega ja armastust ning leiad kindlasti, et see sisukas tegevus on parim austuse ja igatsuse väljendus.
Tee lihtsaid purke kasutades tavaliste küünalde asemel korduvkasutatavaid laternaid. Pese olemasolevad purgid puhtaks, kaunista neid soovikohaselt ning pane sinna sisse küünal, mis põleb kauem, sest on tuule eest kaitstud. Seda purki saab ikka ja jälle kasutada.
Võib-olla kasvatad kodus mõnda mitmeaastast külmakindlat taime? Kingi killuke endast, asetades see lähedase hauale. Või on haua juures ruumi väikesele vahtrapuule, mis kaunistaks hauda igal sügisel lehti langetades? Turult võib leida ka püsililli ja puid.
Väldi plastlilli ja -pärgasid, kuna neid ei saa taaskasutada. Samuti väldi plast-topsides küünlaid ja plastikust leinalinte. Ära kasuta roheliste jäätmete kogumiseks kilekotte. Kalmistu kaunistustest tekkivad jäätmed saastavad keskkonda veel mitme põlvkonna vältel kuna lagunevad raskesti. Seetõttu on ülimalt oluline traditsioone järgides teadlikult jätkusuutlikumate valikute kasuks otsustada.
Lõpetuseks jagame, millele tuleks tähelepanu pöörata haudadel käimise järel tekkinud jäätmete sorteerimisel.
Eralda kolm jäätmeliiki: bio, klaas-, plast- ja paberjäätmed ning ülejäänu viska olmejäätmete konteineritesse.
Biojäätmed - neist tehakse kompost, mistõttu neid ei tohiks visata olmeprügi ega plastkonteinerisse. Närtsinud lilled, lehed, okkad, ja okstest korvid tuleb visata haljasjäätmete konteineritesse, kus pole plastikut ega muid lisandeid. Klaas - küünaldest vabanemisel tuleks eraldada klaasist küünlatopsid, mis tuleb visata klaasikonteinerisse. Plastikust kaaned, alused, anumad viska plastikonteinerisse. Küünlatopsidelt pole vaja eemaldada parafiinijääke. Kunstlilled ei ole ümbertöödeldavad, mistõttu tuleks need visata olmeprügi konteineritesse.
Nagu alati, oleme siin selleks, et inspireerida sind liikuma jätkusuutlikuma elu poole! Lisaks nendele näpunäidetele oleme lisanud ka oma e-poodi riiul, kust leiate allahindlusi komposteeritavatele kottidele, naturaalsetele küünaldele ja viirukitele.
Plast on 21. sajandi oluline materjal – nii lahutamatu osa meie elust, et leiame seda isegi oma kehast. Erilist muret tekitavad teadlastele mikroplastiosakesed, mis satuvad õhu, toidu või joogi kaudu meie toiduahelasse ja sealt edasi meie kehasse.
Mis õhtusöögiks on? Lego sushi, krediitkaardiburgerid või tükike PVC toru? Need näited võivad tunduda äärmuslikud, kuid kasvav hulk uuringuid näitab, et võime oma elu jooksul alla neelata umbes 20 kg mikroplasti.
Plastik on kõige levinum keskkonnaprügi, mida leidub veekogudes, pinnases ja isegi õhus. Plastikut võib olla igasuguse kuju ja suurusega, kuid alla viie millimeetri pikkuseid (umbes seesamiseemne suuruseid) osakesi nimetatakse mikroplastideks. Mikroplast on pärit erinevatest allikatest, näiteks suurte plastijäätmete lagunemisest. Üks mikroplasti tüüp on mikrohelmed, mis on väga väikesed polüetüleenplasti tükid, mida lisatakse tervise- ja ilutoodetele koorijana.
Üks sõna – mikroplast. See on tunginud kõikidesse planeedi osadesse. Neid pisikesi osakesi on leitud kaugete asustamata saarte randadest, Antarktika merejääst, ookeani sügavaimates piirkondades elavate mereloomade sisikonnast ja joogiveest üle kogu maailma. Hinnanguliselt on maailmamere ülemistes piirkondades umbes 24,4 triljonit mikroplasti fragmenti.
Igal aastal satub ookeani kaheksa miljonit tonni plastikut. See laguneb pisikesteks osakesteks – mikroplastiks –, mis on piisavalt väikese, et siseneda meie toiduahelasse. Oma "mikro" olemuse tõttu ei kogu tavalised veefiltratsioonisüsteemid neid plastosakesi, ning mikroplast satub veekogudesse, kus sellest hakkab toituma vee-elustik.
Mikroplast on laialt levinud ka maapinnas. Keskkonnatöörühma analüüs aastal 2022 näitas, et reoveesete on saastanud ligi 20 miljonit aakrit USA põllukultuure nn püsikemikaalidega, mida leidub plasttoodetes ja mis tavalistes keskkonnatingimustes ei lagune.
Reoveesete on kõrvalsaadus, mis jääb alles pärast olmereovee puhastamist. Kuna selle kõrvaldamine on kallis ja see on toitaineterikas, kasutatakse setet USA-s ja Euroopas tavaliselt orgaanilise väetisena. Euroopas on see osaliselt tingitud EL-i direktiividest, mis propageerivad jäätmete ringmajandust. Hinnanguliselt toodetakse Euroopas igal aastal 8–10 miljonit tonni reoveesetet ja umbes 40% sellest laotatakse põllumaale. Cardiffi ülikooli teadlaste uuringu kohaselt võib Euroopa põllumaa tänu sellele praktikale olla maailma suurim mikroplasti reservuaar.
Mikroplasti omastame toiduga (mereannid, mesi ja sool), jookidega (pudeli- või kraanivesi, õlu) ja isegi õhuga. Maailma Looduse Fondi (WWF) 2019. aasta kampaania Your Plastic Diet, mis põhineb Austraalia Newcastle'i ülikooli uuringutel, näitas, et keskmine inimene suudab nädalas tarbida umbes 5 grammi plastikut, mis võrdub krediitkaardi kaaluga. Plastkammi võiksime ära süüa 3 nädalaga, riidepuu kuu ajaga. Uuring näitab, et keskmine inimene võib aastas tarbida üle 250 grammi mikroplasti. See on umbes 21 grammi kuus.
Ajakirjas Environmental Science & Technology avaldatud uuring esitab 26 uuringu analüüsi üle maailma, millest selgub, et keskmine inimene sööb, joob ja hingab sisse 78 000–211 000 mikroplastiosakest aastas. Nende uuringute kohaselt on suurim meie kehasse sattuva mikroplasti allikas pudelivesi. Nelja eraldiseisva uuringu andmetel on keskmine osakeste arv liitris 94. Õlu on 32 osakesega liitris suuruselt teine, kuid enim muret tekitab just kolmas koht selles edetabelis. Kahe Prantsusmaal ja Türgis läbi viidud uuringu kohaselt sisaldab inimeste sissehingatav õhk keskmiselt 9,80 osakest m³ kohta.
Kui me ei taha, et mikroplast meie kehasse satuks, peame peatama miljonite tonnide plastiku keskkonda sattumise igal aastal. Vajame veelgi kiireloomulisemaid meetmeid valitsuse, ettevõtete ja tarbijate tasandil, et plastikriisiga toime tulla. Kuid esimene samm, mille põhimõtteliselt igaüks meist saab teha, on iga päev plastikule ei ütlemine. Ühekordsete plastveepudelite, toidupakendite, kottide, kõrte, nõude, hügieeni- ja ilutoodete asemel vali korduvkasutatavad, mis on pakendatud biolagunevatesse pakenditesse. Ja kõige tähtsam on nakatada selle eeskujuga sugulasi ja sõpru – inspireerida meid ümbritsevaid hoolitsema mitte ainult keskkonna eest, kus me elame, vaid ka iseenda eest.
Suvi on ideaalne aeg loodusega tutvumiseks. Mitte ainult puhkamiseks, pikniku pidamiseks, rahu leidmiseks värskes õhus, vaid ka D-vitamiini saamiseks ja mis kõige tähtsam, koguda mälestusi, mis soojendavad teid pimedatel talveõhtutel. See on võimalus õppida tundma keskkonda, kus me elame. Et julgustada teid armastama meid ümbritsevat loodust, oleme Leedus kokku kogunud kümme imelist kohta. Oleme kindlad, et te pole proovinud vähemalt poolt meie allolevas loendis olevatest marsruutidest! Ja saate neid külastada säästval viisil – jalgsi või rattaga, paljud neist on lemmikloomasõbralikud. Nii et sel suvel kutsume teid tundma õppima meie rohelist riiki, mis on täis seiklusi ja erakordseid loodusimesid.
Varem muudeti see maaliline org prügimäeks, kuid pärast seda, kui kohalik kogukond oli keskkonna puhastanud, avastati tee, mis viis muljetavaldavate kaskaadideni. Suvel aitab kaskaadide trepist alla nirisev vesi hingata ja rahuneda.
Foto: © pamatykLietuvoje.lt
Muuseumis on võimalus luua side kosmilise maailmaga, toetada meteoriiti, imetleda universumi pilte, näha meie tähe vulkaane ja universumi avarustest läbi päikese- ja ööteleskoopide. Leedu suurimas Labanori regionaalpargis asuva muuseumi territooriumist on koguni 80% hõivatud metsadega, mis on täis põtru, hunte ja ilveseid. Siin võib kuulda Punasesse raamatusse kantud kõrvitsat ja teisi haruldasi Leedu linde. Järvest võib leida Euroopas haruldase taime – järvelobeelia. Ja muuseumi 45 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb panoraam Aukštaitija metsadele ja kuuele järvele.
Foto: © lithuania.travel
Arboreetumid - koguvad, uurivad ja eksponeerivad puittaimi ning suurendavad dendrofloora mitmekesisust Leedus. Dubrava dendraariumis saab külastada dendroloogilist kollektsiooni, mis kogub, säilitab ja eksponeerib väärtuslikke kohalikke ja välismaiseid puid ja põõsaid nii teaduslikust, hariduslikust kui ka dekoratiivsest vaatepunktist.
See Kretinga linnaosas asuv Euroopa suurim aed võlub teid bonsai puude kollektsiooni, kiviktaimla, sakurapuude ja tiikidega. See on keskendumise ja enesetundmise koht. Aias ei saa mitte ainult teetseremooniaga tutvuda, ehtsasse kimonosse riietuda, vaid ka viibida.
Foto: © pamatykLietuvoje.lt
Biržai regionaalpargi territooriumil Kirkilai karstijärvede lähedal asuv vaatetorn on kanuukujuline. Torn võimaldab näha Kirkilai maastikukaitseala karstivaringu maastikku ja kogeda piirkonna imelist loodust. Ja esimesel korrusel asuvas amfiteatris saate mitte ainult lõõgastuda, vaid ka korraldada koosviibimisi ja väikeseid üritusi.
Foto: © pamatykLietuvoje.lt
Saarele on rajatud Uošvės Līžuvise dendroloogiline park, kus saab näha enam kui 50 liiki puid. Igal kevadel istutatakse sellesse parki aina rohkem puid, juurdumata puid istutatakse ümber. Pargis saab jalutada mööda õpperadu, lõunatada puhkealal.
Foto: © Valmistatud Leedus
Aastatel 1675-1854 asus seal Naglii küla, mis muutis mitu korda asukohta, kuid praegu asub sügaval liiva all. See kaitseala on lihtsalt täiuslik looduspilt. Pilkiųi Kopi ainulaadselt kaunis maastik on üks huvitavamaid vaatamisväärsusi kogu Kura sääre rahvuspargis. Siin näete muljetavaldavaid luidetesse tugevate tuulte mõjul tekkinud kuristikke ja erosioone ning liiva alla mattunud saja-aastaste metsade pinnast, mis kerkivad esile vaid vahetevahel. Reservalal kasvavad punasesse raamatusse kantud taimed.
Foto: © pamatykLietuvoje.lt
Permi geoloogilisel Maa tekkeperioodil 270-250 miljonit aastat tagasi tekkinud lubjakivikihid viivad kindlasti aama ära. See on üks tähtsamaid karbonaatseid kivimeid Leedus. Osa kaevandatud karjäärist on üle ujutatud, seal on tehisjärvi, mille kaldad on rikkalikult kaetud kõrge rohu ja põõsastikuga, siin kasvavad haruldased taimed. Vaade karjäärile on tõeliselt vapustav, see meenutab Ameerika suurt kanjonit. Karjääri saab külastada ainult giidiga.
Õpperada lookleb mööda Strėva jõge ja juhatab külastajad ringikujuliselt läbi Spindėja metsa. Mööda seda sõites jääb silma Strėva kuristik, talvel lausa vulisev Šaltinės kallinės, Leedu orhideede istandus, kus kasvavad ülitundlikud mailillid ja laialehine kloaak, mis on Leedus ja Euroopas kaitse all. Teel avastate ka muljetavaldavad Družininkai kalmumäed.
Piki Ilgise ja Germantase järve kaldaid saab jalutada või rattaga sõita. Germanti järve idakaldal tutvute kaitseala maastikuväärtustega. Ja metsast leiate peegelduspaiga koos energilise õuekivide labürindiga, meditatsioonionnid, tuleaistingute koha. Noortele loodusesõpradele on avatud interaktiivsed loodusõppejaamad. Germantase järve ääres saab proovida meelte rada – paljajalu läbi raba, kruusa, turba ja kivide.
Enam kui aasta tagasi otsustasin kasvatada maitsetaimi - olen alati olnud lummatud maitsetaimede kasvatamisest, kuid polnud sellega eriti kokku puutunud. Kui hakkasin inimestele uutest taimedest rääkima, kuulsin, et rõdul on võimalik kasvatada tomateid või isegi maasikaid. Nüüd on see naljakas, aga tol ajal kõlas see nagu midagi ulmefilmist. Kasvatad oma rõdul köögivilju või marju? See on ju aedade, suvilate ja kasvuhoonete jaoks! Ja nii see alguse sai... Mitte ainult tomatid või maasikad, vaid ka kurk, suvikõrvitsad ja isegi arbuusid. Looduse ja elu loomine siinsamas oma aknalaual või rõdul! Nii et minu sõnum siin on väga banaalne - miski pole võimatu, kui oled selle endale eesmärgiks võtnud.
Aiatööd, nagu muidki hobisid ja elukutseid, ei tohiks häbimärgistada. Seda saavad ja teevad igas vanuses, igas soost ja igasugu huvidega inimesed. Ma arvasin, et ma olen aiatöös andetu, sest ma ei pea end väga hoolikaks. Ma arvasin, et ma lõhun või tapan taimi. Aga kui sa tõesti naudid seda ja kui see teeb sind õnnelikuks, siis ei saa suudagi mitte midagi muud teha, kui oma taimedest mõelda. On ju võimatu unustada neid kasta, kui oled kodus ja vaatad kümme korda tunnis, kas nad on üles tulnud, kas nad on õitsenud või kas nad on kasvanud. Ja käed harjuvad tegema ka kõige väiksemaid ja vaevarikkaimaid töid. Minu jaoks on aiatöö nagu meditatsioon, lõõgastumine ja peatumine. Midagi ei toimu kiiresti, pole vaja kiirustada.
Alusta kõigepealt külmikust! Vaata, mida sa kõige sagedamini ostad - millised köögiviljad, maitsetaimed ja teed sulle meeldivad. Seejärel loe internetist, kuidas sinu lemmiktaimed kasvavad ja millist hooldust nad vajavad. Kui suudad luua neile sobiva keskkonna (piisavalt päikesevalgust ja soojust), siis on vaja vaid osta seemned, muld ja pott. Oluline on, et kasvatad just seda, mis just sulle kõige rohkem meeldib. Ma püüan kasvatada ja keskenduda toidule, mis mulle meeldib, ja jätta ruumi uutele, avastamata taimedele.
Kui sul puuduvad teadmised, on internetis aiandusfoorumeid ning suhtlusvõrgustike kaudu saad võtta ühendust ükskõik millise aednikuga, kellega soovid. Internetis on aiapidamise kohta lõputult infot. Peaasi on proovida. Taimed on väga vastupidavad ja taluvad paljudel juhtudel isegi meie vigu. Ma võin soovitada kanalit Geltoną karutį (YouTube) ja ma jälgin INSTAGRAMis @laimingas daržas. Palju inspiratsiooni saan ka kontolt _spicymoustache_.
Kõige tähtsam on valmisolek ja uudishimu. Kui maitsetaimed kasvavad lihtsaimagi mullaga ja vajavad vaid pisut vett, siis kurgid võivad vajada väetamist ja suvikõrvitsad tolmeldamist. Seetõttu annab parima tulemuse iga taime vajaduste välja uurimine. See ei tähenda, et peaksid lugema köiteid - minu esimene aasta oli peaaegu ilma igasugu teadmiste ja arusaamata sellest, mida ma tegin. Kasvatasin sellest hoolimata siiski palju köögivilju.
Soovitan heade tulemuste saavutamiseks veenduda, et sul on hea kvaliteediga muld ja avarad potid. Ära osta suvalisi sorte - vaata, kui kõrgeks taim kasvab. Kääbussordid saavad kõige paremini hakkama rõdul ja potis. Samuti on raske, kui aknad või rõdu on varjus. Taimed eelistavad lõunapoolset külge. Suured taimed vajavad väetamist. Kuna nende toit tuleb mullast, mida on potis vähem kui looduskeskkonnas, on vaja taime lisaväetist. Selleks on mitmeid võimalusi, alates looduslikest meetoditest, nagu banaanikoore leotis või purustatud munakoored, kuni poest ostetud väetisteni, mis on samuti orgaanilised.
Ma arvan, et kõike! Alates meie tavapärastest köögiviljadest, lilledest või marjadest kuni eksootiliste taimede või isegi viljapuudeni - need tunnevad end pottides suurepäraselt. Peamine on valida õige sort. Mõned seemned on isegi märgistatud kui potis kasvatamiseks sobivad. Soovitan alustada neist.
Baklažaanid ei tulnud üles. Kahjuks ei teadnud ma seda tol ajal, aga nad olid liiga hilja külvatud ja lihtsalt ei kasvanud. Sel aastal proovin uuesti. Melonitega ei läinud ka väga hästi - arvan, et asi oli päikesepuuduses. Sibullilledega mul ei õnnestunud sõbruneda ja ma ei usu, et ma seda ka sel aastal uuesti proovin. Aga seemnest saadud lilled kasvavad hästi. Kui ma näen, kui palju üks potitaim maksab ja meenutan, kui palju maksab pakk seemneid kümnete selliste pottide jaoks, siis ei taha ma isegi kasvatatud taimi osta. Ja kui võimalik, siis tahan kõike ise kasvatada, vaadata ja nautida protsessi.
Veebruarist-märtsist kuni hilissügiseni võib pidevalt ükskõik mida kasvatada. Spetsiaalse valgustusega saad kasvatada ka aastaringselt. Kasvatamine on siiski pikk protsess, mis kestab kuid. Ma arvan, et see on üks põhjusi, miks lõpptulemus on nii rahuldustpakkuv.
Ma loodan, et eeliseks on veidi lühem tarneahel. Võime kindlad olla, et see tähendab vähem pakendamist ja selget teadmist, kuidas taim kasvatati ja millega seda väetati. Enda kasvatatud tomat erineb poest ostetud tomatist maitse ja lõhna poolest. Seda ei ole kunstlikult küpsetatud ega stimuleeritud kasvama ning keskkonda või mulda ei paisata kemikaale. Tagad ise loomuliku protsessi.
Loodus on tsükliline ja sa võid proovida sama süsteemi tuua oma rõdule. Aja jooksul saab ostetud seemned asendada kasvatatud taimede seemnetega ja ostetud mulla asendada vana mullaga, mida uuendatakse koduse kompostiga.
Tahaksin julgustada inimesi mitte häbenema ja mitte kartma uusi tegevusi. Inimesed, kes mind tunnevad, olid šokeeritud, kui ma aiatööga alustasin, sest see oli minu isiksusega täiesti vastuolus. Kuid millegi uue avastamine, eriti selle, mis pakub sulle rõõmu, on täielik õnnistus. See on alles teine hooaeg ja juba ootavad inimesed põnevusega, et teada mida ma sel aastal kasvatan. Ka mina olen põnevil.
Loomkatsed on katsed, mis viiakse läbi elusloomadel, et uurida füsioloogiat ja haigusi, hinnata uute ravimite tõhusust ning testida tarbe- ja tööstustoodete, kosmeetikatoodete, puhastusvahendite, toidulisandite, ravimite ja tööstuses/põllumajanduses kasutatavate materjalide ohutust. Tuntud ka kui VIVISECTION.
Kõik katsed, isegi need, mis on liigitatud "kergeteks", võivad põhjustada loomadele füüsilist ja psühholoogilist stressi ja kannatusi. Enamik loomi tapetakse katse lõpus, kuid mõningaid loomi võidakse edasistes katsetes uuesti kasutada. Näiteid loomadega tehtavatest katsetest:
Sõltuvalt riigist ja liigist pärinevad katseloomad spetsiaalsetest aretusasutustest, püütakse loodusest või ostetakse inimestelt. Maailmas kasutatakse palju erinevaid liike, kuid kõige levinumad on hiired, kalad, rotid, küülikud, merisead, hamstrid, põllumajandusloomad, linnud, kassid, koerad, ahvid ja šimpansid.
Igal aastal kasutatakse laboratoorsetes katsetes üle maailma rohkem kui 115 miljonit looma. Kuna aga vaid vähesed riigid koguvad ja avaldavad andmeid loomade kasutamise kohta katsetes ja teadusuuringutes, on täpne arv teadmata. Näiteks Ameerika Ühendriikides ei ole ametlikus statistikas kajastatud kuni 90% laboratooriumides kasutatavatest loomadest.
Peaaegu sajandi jooksul on ravimite ja kemikaalide ohutuse hindamine põhinenud laboratoorsetel uuringutel, milles on kasutatud närilisi, küülikuid, koeri ja muid loomi. Lisaks eetilistele probleemidele - mis põhjustavad nii füüsilist kui ka psühholoogilist valu - on loomkatsed aeganõudvad ja ressursimahukad, piiravad katsetatavate ainete arvu ning annavad vähe teavet selle kohta, kuidas kemikaalid organismis toimivad.
Teadlased seavad üha enam kahtluse alla selliste uuringute asjakohasuse, mille eesmärk on "simuleerida" inimhaigusi laboris, tekitades kunstlikult sümptomeid teistel loomaliikidel. Väga sageli erinevad teiste liikide sümptomid ja nende reaktsioon võimalikele ravimeetoditele inimeste omadest. Selle tulemusena ei toimi 9 ravimit 10st, mis loomkatsetes tunduvad ohutud ja tõhusad, inimestele manustatuna. Selliste ravimite uurimine mitte ainult ei aeglusta meditsiinilist arengut, vaid raiskab ka ressursse ning seab ohtu kliinilistes uuringutes osalevate vabatahtlike tervise ja ohutuse.
Mõnes haiguste uurimisvaldkonnas on liigne tuginemine loommudelitele pigem aeglustanud kui edendanud meditsiinilist arengut. Näiteks astma mõjutab praegu umbes 300 miljonit inimest, kuid viimase 50 aasta jooksul on välja töötatud vaid kaks ravimeetodit. Loomadel on testitud rohkem kui tuhat võimalikku insuldiravimit, kuid ainult üks neist on olnud patsientidel tõhus.
Tänu tänapäevastele edusammudele saab uuringuid simuleerida arvutites ja tugineda paljudele juba läbi viidud uuringutele. USA riiklik teadusnõukogu on väljendanud oma nägemust mitte väga kaugest tulevikust, kus peaaegu kõik rutiinsed toksilisuse testid viiakse läbi inimrakkudel.
Kaasaegsed loomata tehnoloogiad vähendavad ja asendavad juba praegu loomkatseid ning Euroopa Liidus on loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõte seaduslik nõue. Enamikus teistes maailma osades puudub praegu selline õiguslik nõue, nii et teadlased võivad vabalt kasutada loomi isegi siis, kui on olemas loomavabad meetodid.
ELi eeskirjad tagavad, et meie kehaga kokkupuutuvad kosmeetikatooted on ohutud ja vastavad loomade heaolu standarditele. Kosmeetikatoodete testimine loomadel on ELis keelatud alates 2004. aastast ja kosmeetikatoodete koostisainete testimine alates 2009. aastast. 2013. aasta märtsis jõustus täielik keeld loomkatsetega kosmeetikatoodete turustamiseks.
Kuigi loomkatsed on ELis keelatud, tehakse neid endiselt umbes 80% ulatuses maailmas. Euroopa Parlament nõuab ülemaailmset keelustamist. Vastuvõetud resolutsioonis nõutakse loomkatsete ja kosmeetikatoodetega kauplemise ülemaailmset keelustamist aastaks 2023.
Euroopa Parlamendi resolutsioonis märgitakse, et loomkatsete keeld ei ole õõnestanud kosmeetikatööstust ning et teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine alternatiivsete katsemeetodite leidmiseks teenib teisi valdkondi. Eurobaromeetri 2016. aasta uuringu kohaselt usub 90% ELi kodanikest, et on oluline kehtestada kõrged, ülemaailmselt tunnustatud loomade heaolu standardid. 89% vastanutest ütles, et EL peaks tegema rohkem, et edendada loomade heaolu rahvusvaheliselt.
